Juuksekiskumismaania ehk trihhotillomaania

Juuksekiskumismaania ehk trihhotillomaania on psühhiaatriline seisund, mille korral inimesel on vajadus tõmmata ja kitkuda juukseid kuni need eemalduvad juuksesibulast. Taoline maania võib olla 1 või 3 protsendil inimestest. Suurem osa nendest on teismeeas noorukid, kuid on ka juhtumeid kus aasta vanune laps hakkab oma juukseid  välja tirima.

Välja kisutakse tavaliselt juukseid, kulmu ja ripsmekarvu või intiimpiirkonna karvu. Nahal võib märgata katkenud, erineva pikkusega normaalseid juukseid ja juuksesibula tuppesid.

Nahk ei ole põletikuline. Puudutamisel tundub piirkond kare. Kiilas piirkond on ebamäärase geomeetrilise kujuga. Mõnikord on juukseid säilinud vaid õhukese jutina ümber pea. Mõnikord tõmmatakse juukseid välja nii, et peanahale jäävad kiilad laigud. Mõned jälle tõmbavad juukseid reakaupa välja. Pooltel juhtudel on juuksekiskujatel kombeks ka karvu otsapidi suhu pista või närida.

Inimene ei suuda vastu seista kiusatusele seda teha ehk impulsile juuksekarvu välja kitkuda. Enne kitkuma hakkamist eelneb pingetõus ja järgneb kergendus ja rahulolutunne teo ajal.

Advertisements
Rubriigid: Juuksed

Juuste kasvufaasid

Karvad ei kasva pidevalt nagu küüned. Iga karv läbib inimese elu jooksul oma arengus korduvalt kindlad faasid. Juuksed isegi 10 kuni 30 korda. 

     Anageen      Katageen     Telogeen

Tavaliselt on anagen faasis 90% karvu. Katagen faasis 1-2%. Telogeen faasis 10-15% karvu. 

Anageen Kasvufaas, 3-6(10)aastat.
Katageen Taandarengufaas,1-2nädalat. Karv kaotab pigmendi, karvaroo alumine osa muutub nuiakujuliseks.
Telogeen Puhkefaas, kestab 2-4 kuud.
Eksogeen Karva eemaldumise faas, 4-6 nädalat( tekib uue anageeni ehk kasvufaasi algus), kasvav karv lükkab vana karva välja.

 

Krooniline juuste puhkefaas( telogen effluvium)

Kroonilist juuste puhkefaasi nimetatakse ka telogeenjuuste väljalanguseks või sümtomaatiline juuste väljalangemine( ajutine suurenenud juuste väljalangemine ühtlaselt üle kogu pea, mis järgneb teatud tüüpi organismi üldstressile. Selle tulemusena satuvad korraga paljud juuksekarvad enneaegselt puhkefaasi(-30%) ja langevad välja. Kaotatud juuste arv on tavaliselt 150-300 karva päevas.

Võimalikud põhjused juuste väljalangemisel

Rasedus ja sünnitus( üks sagedasemaid põhjuseid). Palavikuga kulgev äge haigus. Raske krooniline haigus. Raske psühholoogiline stress. Rasedusvastaste pillide ärajätmine või võtmine( peebipillid). Kui on kahtlus, et need võivad põhjustada juustekadu, siis tuleks minna günekoloogi vastuvõtule, et vahetada pille. Siiski võiks esmalt jätta pillide võtmise järgi 2-4 kuuks, et näha, kas need pillid on juustekao põhjustajateks.

Kiirdieet ja alatoitumus( valgupuudus). Võib tekkida religioossetel inimestel seoses paastumusega(enne ülestõusmispühi jne.)

Operatsioon või trauma. Kilpnäärme üle-või alatalitlus. Kehvveresus(aneemia). Rauapuudus(sagedamini tingitud kroonilisest genitaalveritsusest). Aitama peaks mitmete kuude jooksul rauatablettide sissevõtmine.

Ravimid( sagedamini põletiku- ja trombivastased ravimid, antidepressandid, tsütotoksilised ravimid, südame-veresoonkonna ravimid, endokrinoloogilised preparaadid, vitamiin A, karbamazepiin)

Peanaha haigused, nagu psoriaas, seborroiline nahapõletik, atoopiline dermatiit, vaktsineerimised, raskemetallid( selenium, arseen ja tallium). Mõnikord võib probleem tekkida ka olemasoleva androgeense alopeetsia foonil või sellega üheaegselt.

Keskealistel, 30-50 aastastel naistel, on kirjeldatud kroonilist telogeenjuuste väljalangust, mis kestab kuid või aastaid, on isestimuleeruv ja seotud anageenfaasi lühenemisega teadmata põhjustel. Need naised kirjeldavad, et nooruses oli neil paksud, tihedad juuksed. Hobusesaba ei mahtunud kätte ära, nüüd aga on poole õhem. Sellisel juhul eemalduvad karvad kergelt nii pealaelt kui ka kuklast. Uuring kinnitab folliikulite normipärast suurust, kui anageen-telogeenfaasi suhte vähenemist.

Tunnused ja ravi.

Probleem algab sageli suhteliselt ägedalt, kuid mõnikord võib ette tulla ka kroonilist, väiksema alguse ja pikema kestusega vormi. Tavaliselt langeb juukseid välja hajusalt, üle kogu pea. Juuste suurem väljalangemine võib kesta mitu kuud ning halvemal juhul isegi kuni aasta ja rohkem. Ägeda iseloomuga protsess peatub tavaliselt spontaalselt 6 kuu jooksul.

Telogen effluvium on isekorrigeeruv protsess. Oluline on üles leida põhjus ja seda ravida.

Soovitatav on vältida juuste liiga tugevat harjamist ja peamassaaži. Tähtis on korralik toidumenüü, mis sisaldaks küllaldaselt valku, puu- ja juurvilju. Vajadusel tuleb lisada raud, vitamiin B12 ja foolhape, mille puudus võib aeglustada juuste kasvu. Samuti õigete juustehooldus toodete kasutamine.

Selleks, et saada abi tule peanahauuringule. Registreeri end uuringule telefonil +372  56 643 259 või gerthy@trihholoogiakeskus.ee

Rubriigid: Alopeetsia, Juuksed, Juuste kasvufaasid, Juuste väljalangemine, Krooniline juuste puhkefaas, Psoriaas | Sildid:

Rasune kõõm/Steatoid Pityriasis

Seda teatakse rasuse pityriasina ja alati areneb kuivast pityriasisest. Tavaliselt algab 12-st eluaastast. Mõne kuu möödudes kõõm muutub, muutub niiskeks ja raskesti eemalduvaks. Enamus inimesi arvab, et olukord on paranemas, kuid tegelikult seisund halveneb ja muutub raskesti ravitavaks. Lisandub ka juuste väljalangemine. Määrdunud peanahk on vastuvõtlikum infektsioonidele nagu paised, villid ja ekseemid.

Ravi. Ravi on sümptomaatiline. Vaja on kasutada ravišampoone, mis baseeruvad õlil, väävlil ja alkoholi sisaldavatel ravitoodetel. Samas väävel põhjustab allergilisi reaktsioone. Pisemagi ärrituse korral tuleb väävlit sisaldava toote kasutamine lõpetada.

Pityriasis Rosacea

Üks kõõma liik, mis tavaliselt algab 10.eluaastal. Reeglina iseloomustavad seda peened, kuivad, klii-taolised, hallikad nahatükid, mis tulevad ära vähimalgi peanaha kratsimisel.

Kogu peanahk võib sügeleda, kuid see pole valulik. Peanahk ei puneta.

Kui kuiva pityriasist ei ravita, võib see edasi areneda rasuseks pityriasiks. Ketendus muutub järkjärgult rasusemaks, kleepudes peanaha ja juuksejuurte külge.

Pityriasi muutumine ühest vormist teise langeb sageli kokku rasuse naha ja akne tekkimisega.

Rasune kõõm/Pityriasis Steatoid ravi 3 kuud(12 nädalat) Tricoderm toodetega

1 Sügavpuhastav toonik Nr.16

1 Šampoon taastav/toitev/raviv Nr.4

1 Midollomask Nr.6

2 Ampullid Nr.7

Intensiivne faas – Kestus 2 nädalat

3 x nädalas kasutada Nr.16,4,6,7

Komplekteeritud faas– Kestus 3 nädalat

3 x nädalas kasutada Nr.4,6

2-1xnädalas nr.7

Edasine pesu– Kestus kuni 7 nädalat

2-3 x nädalas kasutada tooteid Nr.4,6

Selleks, et saada abi tule peanahauuringule. Registreeri end uuringule telefonil +372  56 643 259 või gerthy@trihholoogiakeskus.ee

Rubriigid: Juuksed, Juuste väljalangemine, Peanahk, Rasune kõõm, Rasused juuksed

Kas psoriaas on nahahaigus?

Jah psoriaas on krooniline, ägenemiste ja taandumistega kulgev, päriliku eelsoodumusega nahahaigus, mida põeb 2-3 % rahvastikust ehk Eestis umbes 41 000 inimest.

Lihtsalt selgitades on psoriaas naharakkude jagunemise kiirenenud protsess.
Normaalne, psoriaasikahjustuseta naharakk saab küpseks 21-28 päevaga, kuni jõuab marrasknaha pinnani ning eemaldub surnud rakkudena märkamatult. Psoriaasikahjustusega rakud aga saavad küpseks kahe-kolme päevaga, kuhjuvad koos tervete naharakkudega pinnale tekitades erineva suurusega selgelt piiritletud, hõbedase ketuga kaetud põletikulised paksenenud ja naastud. Väljaspool naaste olev nahk näib alati terve ja elujõulisena.

Psoriaas mõjutab mõlemat sugupoolt võrdselt. Psoriaasi on vähem mustanahalistel. Eskimotel ja indiaanlastel ei esine üldse.

Psoriaas ilmneb punaste hõbedaselt ketendavate laikudena mõlemale kehapoolele sümmeetriliselt, nt põlvedel, küünarnukkidel.

Tavaliselt asetsevad naastud ükskõik millisel kehaosal, sagedamini kergesti hõõrduvates kohtades nagu küünarnukid, põlved ja peanahk, samuti kehaosadel kus nahapinnad kokku puutuvad, nt. rinnaalused, kubeme- ja genitaalide piirkond. Viimastel juhtudel võib psoriaas näida pigem helepunane ja läikiv kui ketendav. Nahk on väga kuiv, kõrvalsümptomitena võivad kaasneda naha mõranemine, sügelus, naha valulikkus.

Psoriaas võib ilmneda ükskõik mis vanuses (ka beebidel), kuid kõige sagedamini 11-45 eluaastal. Võrdselt nii naistel kui meestel, siiski viimasel ajal on täheldatud vähest naiste ülekaalu. Haiguse ilmnemine suguvõsas.

Mis võivad vallandada psoriaasi? Naha lokaalne kahjustus (nt. päikesepõletus, hõõrdumine, putuka hammustus, tätoveering, operatsiooni haavad). Naha kahjustamisel vabanevad ained – tsütokiinid – põhjustavad haiguse ägenemise

Hormonaalsed muutused. Hormoonid aitavad kaasa psoriaasi leevendumisele, ravi lõppedes on oht uue vallandumise tekkeks.

Ravimid:
– põletikuvastased ravimid: Aspirin, Ibuprofen, Indomethazin, v.a. Paracetamol.
– malaariavastased ravimid
-vaktsiinid
-beeta blokaatorid – südame ja verrõhu ravimid: Atenolol, Labetalol, Metoprolol, Pindolol, Timolol
-liitium, formaliin, neomütsiin
-vaktsiinid
– allergiatestid

Füüsiline ja emotsionaalne stress. Alkoholi kuritarvitamine – soodustab naharakkude paljunemist. Stress – mõjutab teatud hormoone, nõrgestab immuunsüsteemi. Rasvumine Infektsioonid. Nõrgenenud või üliaktiivne immuunsüsteem. Külm kliima. Vähene päikesevalgus

Psoriaasi ei ole võimalik saada teistelt inimestelt või teiselt kehaosalt.

Psoriaasi ei ole võimalik ennetada. Teda saab kontrolli all hoida.

Enamikel psoriaasihaigetel on väikesed kolded, mis paranevad spontaanselt või vajavad väga vähest ravi. Palju tõsisemad vormid võivad nõuda intensiivset meditsiinilist abi ning hoolekannet.
Inimeste teadmatus ja reaktsioonid võivad viia psoriaasihaige kõrvaletõmbumiseni ühiskonnast, tekitada temas isoleerituse, depressiooni, kaitsva ning häbelikkuse tunde.

On kindlaks tehtud teatud geenide seotus psoriaasiga. Ilmneb siiski, et miski peab geneetilise soodumuse vallandama, nt vigastus, kurguinfektsioon, kindlad ravimid või füüsiline/emotsionaalne stress. Uurimise all on jätkuvalt kõik võimalikud põhjused. Hakkavad lahti hargnema geneetilised aspektid ning aja jooksul peaks olema võimalik kindlaks teha neid, kellel on tendents psoriaasile, enne kui esimesed märgid välja löövad.

Kui ühel esivanemal on psoriaas, siis pärilikkuse tõenäosus lapsele on 15%.

Kui mõlemad lapsevanemad on psoriaatikud, siis on tõenäosus 75%.

Peale peiteperioodi võib psoriaasi taas vallandada stress, närvilisus, mõni ravim või kokkupuude kemikaaliga.

On olemas lai valik kreeme ja määrdeid, mis nahale kantakse. Kui neid õigesti kasutada, siis enamik neist annab efektiivse tulemuse väheste kõrvalmõjudega. Ükskõik millist ravi kasutatakse, tuleb alati kasutada ka nahka niisutavaid kreeme. Teised ravivõimalused on natuke raskemateks juhtudeks, kus vajatakse nahaarsti saatekirja või järelvalvet. Paljudel kaob psoriaas pikaks ajaks iseenesest, mõnikord igaveseks.

On väga tähtis, et patsient tunneks ise oma haigust ja oskaks selle üle kontrolli võtta. Ravimisel tuleb valida kesktee – ei liiga intensiivset ega liiga passiivset ravimist.

Väldi üleliigset päevitamist, ultraviolettkiigus – UVB ja PUVA annavad ravis väga häid tulemusi. Kombineeritud UVA+UVB ehk SUP on psoriaasi raviks ebaefektiivne. UVB on ka rasedatele ja lastele ohutum kui ravimid. Erinevad kreemid ja salvid – erineva tugevusega kortisoonid, Daivonex, Ditranol ja tõrvapreparaadid põletikulisuse ja punetuse vähendamiseks. Retsepti alusel. Tõrvašampoonid, geelid ja vannid – enamasti laiaulatusliku psoriaasi raviks. Kerge harjamine peale vanni aitab eemaldada surnud nahka Kaerajahu vannid aitavad leevendada sügelust. Väga tõsise ja laiaulatusliku psoriaasi puhul võetakse suukaudu manustatavaid kortisoone, A vitamiini derivaate, kemoteraapiat (PUVA)
PUVA ehk psoraleen + UVA, suurendab nahavähi riski, võib põhjustada naha kuivamist. Mitte võtta üle 200 ravikorra.

D vitamiini salv võib olla hea. Väldi kriimustusi, kraapimist, sügamist, hõõrumist.  Hoolitse naha puhtuse eest. Joo piisavalt palju. Väldi alkoholi. Ära unusta külastada arsti peale ravikuure. Ära unusta pöörata tähelepanu puhkusele, meelelahutusele, liikumisele, toitumisele ja värskes õhus jalutamist.

Õigete võtetega saab haiguse oluliselt kontrolli alla, kuid ravida tuleb terve elu jooksul.  Psoriaasi ei ole võimalik täiesti välja ravida, igaveseks.

Selleks, et saada abi tule peanahauuringule. Registreeri end uuringule telefonil +372  56 643 259 või gerthy@trihholoogiakeskus.ee

Rubriigid: Peanahk, Psoriaas

Koldeline alopeetsia

Mida endast kujutab koldeline alopeetsia?

Koldeline alopeetsia ehk laigulist juustekadu(alopecia areata-lad.k ja ka ingl.k) esineb umbes 1% inimestel. Võib tekkida kas üks või mitu juustevaba laiku. 5 % juhtudel võivad karvad kaduda kogu pealt ja 1 % kogu kehalt. Haigus võib taanduda ise 1 aasta jooksul, halvematel juhtudel võib hoopis ägeneda. Esineb rohkem naistel.

Kui laigu servast tõmmates eraldub karvu näitab see aktiivsele haigusele ja edasisele karvade kaole.

Põhjused

Kindlat põhjust ei teata. Arvatakse, et immuunsüsteemi rakud püüavad hävitada juuksekarvu, pidades neid võõraks allergeeniks.

Muud põhjused:

Raua, tsingi, biotiini või foolhappe puudus organismis

kilpnäärme ületalitlus

erütematoosne luupus

Mitmesugused ravimid(põletiku- ja trobmivastased ravimid, antidepressandid, tsütotoksilised ravimid, südameveresoonkonna ravimid, endokrinoloogilised preparaadid, vitamiin A. Kui need ravimid ära jätta siis juuste kasv taastub.

hormonaalne häire, süüfilis

Probleem taandub sageli spontaanselt 1 aasta jooksul, kerge vormi korral (alla 50% haaratust) isegi mõne kuuga. Halvemini laheneb ulatuslik (üle 50% haaratust) haigus, eriti lastel ja atoopilise fooniga isikutel. Tagasikasvavad karvad võivad esialgu olla hallikad või valged, kuid aja jooksul üldiselt esialgne toon taastub. Karvadeta laikude taasteke on tavaline.

Kaasuvalt on laigulise juuksekaoga patsientidel leitud atoopilist dermatiiti 9-26%, valgete laikude haigust (vitiliigo) 1.8-3%, kilpnäärme haigust 0.85%, ärevushäireid, depressiooni ja muid psüühilisi häireid 17-22% inimestel.

Paikne ravi peab kestma minimaalselt kolm kuud, enne kui loota, et juuksekarvade tagasi kasvamist.

Paremini alluvad ravile väiksemad (alla 50% haaratust) ja alla 1 aasta kestnud kolded, suhteliselt kehvemini laigud kukla piirkonnas ja kõrvade taga. Sageli on vajalik jätkuv säilitusravi.  Ravis kasutatakse paikset ravi mis lõpp-tulemusena stimuleerib karvade kasvu. Juuste tagasikasvu võib märgata 12-24 nädala jooksul

Selleks, et saada abi tule peanahauuringule. Registreeri end uuringule telefonil +372  56 643 259 või gerthy@trihholoogiakeskus.ee

Rubriigid: Alopeetsia, Peanahk

Kloorivesi ja selle mõju juustele

Kloorivesi on kloori vesilahus. See sisaldab vähesel määral soolhapet ja hüpokloorishapet. See on tugev oksüdeerija. Kloor on keemiline element järjenumbriga 17. Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste-1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Kloor on keemiliselt aktiivne aine. Inimkehale mõjub kloor suures koguses söövitavalt.
Nimetus “halogeen” on tuletatud kreeka keele põhjal ja tähendab ‘soola moodustajat’. Kõik halogeenid on inimesele mürgised.

Kloorivesi. Kloor lahustub vees vähe. Lahustumisel reageerib ta aga veega ning moodustab kloorivee. Kloorivesi on väga tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerimiseks.  

Nüüd siis natuke kloorivee mõjust peanahale ja juustele. Kareda vee ja pesuaine koosmõjul jäävad nõudele neid pestes plekid. Samasugune sade jääb ka inimese nahale kuid me ei näe seda ja püüame ketendusest jagu saada nahka kreemitades. Karedust tingivate kloori soolade ja pesuvahendite(šampoon, seep, pesupulber)koostoimel tekib nii öelda “räbu”

See räbu jääb peale kuivamist pesule, inimeste nahale, juustele. Selle negatiivseks mõjuks on see, et kahjustub normaalset nahka katvat loomulikku rasukihti ja ummistab poorid. Iseloomulikuks tunnuseks on naha ketendamine. Kui aga nahk on pärast pesemist kuiv siis me niisutava kreemiga taastame naha kaitsekihi. Kloorivesi on ka juukseid kuivatava efektiga

Kehvasti võib mõjuda värvitud ja eriti blondeeritud juustele ka basseinide kloorivesi, mis muudab värvitooni ja võib blondi pea koguni rohekaks teha. Selle vältimiseks on soovitav kanda ujumismütsi, niisutada juukseid enne basseini minemist veega ja kanda neile kaitsev palsam.  Arvesta, et kloorivesi võib muuta värvitud juuste tooni.

Tricoderm sarja toodetest soovitan kasutada nr.6 Midollomaski. See on mõeldud eriti kuivale nahale ja juuksele. Sellise niisutava maskiga saame taastada naha loomuliku kaitsekihi. Aegajalt võiks teha sügavpuhastust peanahale nr.16 Sügavpuhastava toonikuga, et saada poorid lahti.

Selleks, et saada abi tule peanahauuringule. Registreeri end uuringule telefonil +372  56 643 259 või gerthy@trihholoogiakeskus.ee

Rubriigid: Juuksed, Peanahk

Mis on vagellest? Kui kahjulik see juustele on?

Vagellest(Demodex spp) ehk nääpsulest on inimese ja loomade naha karvanääpsudes karvafolliikulites ja rasunäärmetes parasiteeriv ja demodikoosi tekitav lest.

Vaata lisaks videot:

Avastamine toimub nahabiopsia võtmise kaudu

Vagellestad on sigarja kehakujuga 0,2–0,5 mm pikused, usja välimusega naha endoparasiidid. Helehallid, keha eesosas asuvate, natuke üle keha servade ulatuvate nelja paari väga lühikeste koonusjate kahe küünisega lõppevate jalgadega. Poolkaarjad haukasmissuised on hästi arenenud. Neil on lülistumata pearindmik. Silinderja keha tagaosa on tihedalt triipudega kaetud, mis asetsevad risti keha telje suhtes

Arenemistsükkel

Vagellesta arenemistsükkel kestab 9 päevast kuni 4 nädalani. Emaste vagellestade poolt karva folliikulisse ja rasunäärmetesse munetud värtnakujulistest munadest kooruvad välja arenemata suguelundite ja 3 paari kühmjate jalgadega vastsed.

Diagnoosimine

Võib diagnoosi kinnituseks osutuda vajalikuks nahabiopsia võtmine. Proove vaadata mikroskoobiga kasutades 10x objektiivi.

Ravi

Kuna vagellest on sageli osa normaalsest naha faunast ja demodikoosi haigestumine on tagajärg, tuleb välja selgitada põhipõhjus ja ravida seda. Üheks demodikoosi põhjuseks on nõrk immuunsüsteem. Vagellestad põhjustavad dermatiite, mida nimetatakse demoditsidoosideks e demodikoosideks. Nääpsulestad võivad olla seotud haigustega nagu seborröaline dermatiit, belfariit(silmalau serva põletik) ja roosatsea. Sagedamini esinevad nääpsulestad vanemaealistel, nakatumus võib ola isegi 96-98%

Põletiku nahas põhjustab sageli vagellest, kes elab peanaha all ja toitub rasunäärme eritisest. 

Kui on vagellesta kahtlus siis peanaha pilt võib olla ka selline.

Selleks, et saada abi tule peanahauuringule. Registreeri end uuringule telefonil +372  56 643 259 või gerthy@trihholoogiakeskus.ee

Rubriigid: Dermatiit, Juuksed, Juuste väljalangemine, Peanahk, Rasused juuksed